Täna oli Rakvere Teatris esikas- Jean-Paul Sartre "Kinnine kohus"... hmmm Sartre, Rakveres.... julge... mõlemad inimesed minu kõrval nii ühel kui teisel pool uinusid selle, vaid 1 tund ja 10 minutit kestnud etenduse ajal... Ei tea, kas mõjutas 6.reas üsna suur õhupuudus või see, et lasti tugevat valgust otse silmadesse(muidu valguskunsti mõttes see minule meeldis) Ja see ju teadupärast väsitab silmi... või oli ikkagi Rakvere Teatri mõnevõrra lihtsustatud ja vähese kirega tõlgendus siiski natuke liialt leebe versioon? Tegemist ju ka filosoofilise ning mõtlemist vajava tükiga... Ka minul tuli vaeva näha keskendumisega pärast pikka tööpäeva sellise sisuga lavaloo vaatamiseks... Pean kogetut natuke seedima ja ei saagi siin ruumipuudusel laskuda analüüsimisse-kirjutan peatselt pikemalt blogis. . Positiivse poole pealt mainiks küll seda, et huvitav otsus oli toapoisi rolli kutsuda Tiina Mälberg ja vau - kas see oli nüüd see hetk, mil Jaune Kimmelist sai tüdrukust naine?!!! Kas tõesti selle rolliga? See murdepunkt võib vabalt minna siit ajalukku(selle teadasaamiseks oleks vaja kiiremas korras näha temalt järgmist uut rolli). Jaune mäng pole mulle igatahes varem kunagi nii palju meeldinud kui siin. Miinus poolele langeb kindlasti see, et lesbi-liini ei tehtud mahlakaks ja üldse need kontrastid, mis selles originaalis on, jäeti kuidagi pinnapealseks. Alguse kordamine jäi üldse kuidagi häirivaks, kuigi siin on lavastaja ilmselt üritanud veel ühte tasandit juurde luua. Põnev, et originaal ilmus ju 1944ndal - teise maailmasõja ajal. Siis polnud veel nii palju erinevaid versioone ja mõtteid "põrgust" ja üldse oli tollal põrgul palju olulisem positsioon inimeste utoopiates. Lavastaja Vallo Kirs on selle toonud rohkem tänapäeva, kuigi selline aegade miximine riietuses ja arvutipixlite kuvamises kardinale ning näidendi barokses stiilis toa muutmisel minimalistlikult tänapäevaseks, minu jaoks ei toiminud. See tekitas vaid segadust ning ei jätnud läbikomponeerituse tunnet. Segased tunded üldse hetkel terviku suhtes. Aga nagu ütlesin-koondan blogisse mõtted ja arutlen seal peatselt pikemalt. #rakvereteater#draama#filosoofiline#eksistentsialism#4/10st
Nüüd, kus ma olen "maganud" selle peale ja tsipa "mõelnud", siis tegelikult see aegade miximine oli okei... Jah, peab veel natuke mõtlema kõige selle üle...
