Baltoscandali riski ja visadust kroonib auhind

Rakvere teatris vaeti aasta eest, kas on võimalik korraldada Baltoscandal või sunnib koroona selle ära jätma. Otsustati riskida. Kaheksa esietendusega festivali korraldamist tunnustas auhinnaga teatriliidu juhatus.

Rakvere teater pälvis Baltoscandali festivali korraldamise eest 2020. aasta erakordsetes tingimustes Eesti Teatriliidu juhatuse auhinna. See tunnustus antakse erilise teatrikunstisündmuse eest, mida ükski teine auhinnastatuut ei hõlma.

Mis on selle auhinna taga? Mullune kevadsuvi kujunes 16. Baltoscandali korraldajatele erakordselt keeruliseks. Rahvusvahelise etenduskunstide festivali toimumine oli noateral: vaeti, kas koroonapiirangute tõttu on seda üldse võimalik teha või tuleks ära jätta. Edasilükkamise võimalust ei olnud. Otsustati riskida.

Kõike tuli alustada otsast. Poolteist aastat hoolega ettevalmistatud kava, kus 18 lavastust, installatsiooni ja filmi kaheksast riigist, lendas vastu taevast, poolteise kuuga oli vaja kokku saada uus. Esialgsest kavast jäi alles mõni üksik lavastus.

Baltoscandal tuli! Hoopis teisiti kui varem. Keskenduti kodumaisele etenduskunstile. Võeti festivali missiooniks pakkuda nii rahalises kui ka loomingulises mõttes tööd vabakutselistele, kes koroona tõttu sattusid kõige viletsamasse seisu, et nad saaksid lõpuni minna ideede teostamisega, mis oli jäänud kuhugi pooleli. Otsustati ajada läbi festivalimeluta ning kõige tähtsamale kohale seada teatrirahva ja publiku tervis.

Koroonakevad aitas märgata, kui oluline on Baltoscandal Rakvere, Eesti ja maailma teatrielus.

Rakvere teatri juht Velvo Väli ütles, et Eesti Teatriliidu juhatuse auhind Baltoscandalile on neile väga suur au.
Teatrijuhi sõnul vajavad loomeinimesed tagasisidet ja tunnustust, ning üks asi on naabrimehe tunnustus, teine kriitiku arvamus, aga nominatsioon ja auhindamine kui valdkonna tähelepanu on ülioluline.

Velvo Väli hinnangul sai Rakvere teater preemia ühest küljest selle pingutuse ja lõpptulemuse eest, et festival üldse toimus, teiselt poolt tunnustas teatriliit kui erialaliitude ja ametiühingute organisatsioon Baltoscandali sisulist külge: kui ei saanud olla rahvusvaheline, pöörati pilk kodumaiste loojate poole. “Tagantjärele saame öelda, et mitmed projektide tegijad, kellele andsime võimaluse need valmis teha ja esietendada, protsessi käigus kahtlesid, kas nad leiavad endas selleks soovi, viisid töö lõpule. Meil on hea meel, et festival ikkagi toimus. Nähes tulemust ehk neid projekte, mis festivaliks valmisid, saab öelda, et see oli igati õige risk, mis sai võetud.” kõneles Väli. “Kui teatriliidu juhatus on otsustanud sellele tähelepanu pöörata ja fookusesse tõsta, on see au nii festivalile kui ka tunnustus Rakvere linnale, kus oleme kuulnud ka küsimusi, kas ja kellele on seda vaja, aga kes on meie toetaja olnud. See on olnud õige tee. Eelmine aasta tõestas, et Baltoscandal on väga oluline festival sellele valdkonnale Eestis.”

Velvo Väli meenutas, et Baltoscandali toimumine või ärajätmine oli tundide küsimus. “Kui sai selgeks, et rahvusvahelisi artiste ei ole võimalik siia tuua, oli alternatiiv teha festival kodumaiste loojatega. Aga millises variandis ja kuidas ... Ülisuur küsimus oli, kas kodumaisena on see rahastajate tingimustele vastuvõetav ja kas koroonapiirangud leevenevad,” rääkis Väli.

Teatrijuht lausus, et olukorras, kus tuli otsustada, kas festival saab toimuda või mitte ja kas panna piletid müüki, oodati vastuseid koroonapiirangute kohta päevade ja kohati lausa tundide haaval. “Lõplik otsus tuli siis, kui piletid oleks pidanud juba - nagu öeldakse - kaks päeva tagasi müüki minema. See oli meie jaoks väga suur närvide mäng,” ütles Väli.

Baltoscandali kunstiline juht aastast 2003 Priit Raud ütles, et auhind, millel pole nominente, tuleb ikka üllatusena. “Ehmatas väga. Ei osanud midagi niisugust arvata. Arvan, et auhindamisel oli väärtuseks põhimõte, et festival sai toimuda, see riski võtmine,” rääkis ta. “Tore, et Rakvere teater sai eraldi välja toodud. Mõnikord me unustame selle ära, aga see on Rakvere teatri korraldatud festival.”

Raud lausus, et kuna auhind antakse sündmustele, mida ükski teine auhinnastatuut ei hõlma, näitab see võibolla, et festivalid on kuidagi unarusse jäetud. “Auhind on tore, kuna tõstab esile festivale ja nendega tehtavat tööd. Festivalide eesmärk on rikastada kultuurielu, lasta tegijatel ja vaatajatel oma piiridest välja saada ja vaadata, mis tehakse mujal maailmas, või tutvuda - nagu seekord - võibolla mitte kõige tuntumate tegijatega ja leida sealt häid ja toredaid üllatusi, mis jääksid muidu märkamata,” kõneles ta.

Kunstiline juht tõdes, et mullune festival oli riski võtmine korraldajatele ja keeruline kunstnikele. “Kaheksa esietendust nelja päeva jooksul. See oli väljakutse nii tehnilisele personalile, korraldajatele kui ka kunstnikele. Tuleb välja, et saadi hakkama. Selles mõttes oli vägev,” ütles Priit Raud. Ta lisas, et Baltoscandali korraldajad said sellest kogemusest natuke rahulikuma meele ja paksema naha ega lähe enam iga asja peale närvi, vaid teavad, et kui kuidagi ei saa, siis kuidagi ikka saab.

Festivali kunstiline juht lausus, et pole suure vaikusega, mis praegu teatrites on, sugugi päri. “Midagi võiks ikkagi teha, et hoida end ühiskonna osana, konstruktiivse kriitilise osana. Mingeid sõnumeid võiks edastada. See jääb praegu meil Eestis puudu, ka Kanuti Gildi SAALis, mida juhin igapäevaselt. Ma ei mõtle ainult online-asju. Meie, kes baltoka ära tegime, saame aru, et teatrid võiksid olla aktiivsemad. Kui ma teaks, mida teha, siis teeks, aga ei tea,” rääkis Priit Raud.

Ta tähendas, et mujal maailmas toimuva teatri jälgijana võiks ta igal õhtul osaleda online live'is mingis teatrivõi kunstprojektis, kui tahaks ja jaksaks. “Pakkumine on suur ja ideerohke. Ei ole ainult see, et näitan mingit lindistatud teatrit. See on teatrist veel kaugem kui online-teater. Teater toimub ikkagi siin ja praegu. Seda saab ju ka online'is teha. Mõnele meeldib, mõnele ei meeldi, aga see ei ole point. Nagu teatris meile mõni lavastus ei meeldi ja mõni meeldib, on ka voogedastuses. Mõned on head, mõned halvad. Ega me ei pea seda sellepärast maha tegema.”

Priit Raual on südamel, et Rimini Protokoll pidi olema Baltoscandalil, aga ei olnud ja seda pole olnud seni võimalust siinse publiku ette tuua. “Meil hakkab Eestis Kõheda Vastasmõju festival, kus on ka Rimini Protokoll, aga tahaks selle ikka enne järgmist Baltoscandalit laiema publiku ette tuua.”

Ehkki järgmine Baltoscandal toimub aastal 2022, ütles Priit Raud, et praegu ta selleks veel ei valmistu, küll aga saab kogu aeg kutseid etendustele üle maailma mai lõpuks ja juuniks. Mõni neist jõuab ehk ka siinsete vaatajate ette. “Online'is Baltoscandal ei toimu. See ei ole festival, mida saaks üle kanda internetti. See peab toimuma elavas esituses,” kinnitas Priit Raud.

INNA GRÜNFELDT
https://virumaateataja.postimees.ee/7213935/baltoscandali-riski-ja-visadust-kroonib-auhind