Indrek Jetsi ehtenäitus UNUND BARBAARSUSE LUMM

Tegemist on variatsiooniga minu 2020 aastal A-galerii seifis olnud näitusest. Osa ehteid on siiski tehtud just siinse väljapaneku jaoks.

Näitus visualiseerib mõningaid minu mõtterännakuid kultuuriloo vanematel ja obskuursematel radadel. Põhiosa inspiratsiooni ja mõned otsesed tsitaadid pärinevad rahvasterännu-, eelviikingiaja ja viikingiaja kunstist. Tegemist pole siiski muinasesemete rekonstruktsioonidega.

Ehted on mõeldud kandmiseks tänapäevase piduliku rõivaga, näiteks meesterahva särgikaelusel lipsu asemel. Samas on tähenduslikud nii lood, mida valitud kujutised jutustavad, kui ka mõne motiivi pärinemine näiteks mõõganupult või viikingiaegse Virumaa sõjamehe sõlelt.

Materjalidest olen kasutanud messingit, hõbedat, kuldamist, granaate, luud, piisonisarve ja portselani. Peale portselani on kõik need matetrjalid olnud populaarsed eelviikingiajal.

 

Mõned Skandinaavia arheoloogid, eeskätt Lotte Hedeager on tõlgendanud Põhjala loomornamentikat (mis kujunes võidukal rahavsterännuajal) kui vastandumist rooma impeeriumile, roomalikule maailmavaatele ja kunstile. Põhja barbarid impeeriumi vastu. Mulle sümpatiseerib idee, et omakultuurid, olgu regionaalsed, etnilised või subkultuurid, loovad mingi eripära ja kirjususe maailma, kus muidu on imperiaalselt valitsemas igav, lihvitud ja professionaalne estraad. Paljugi kunagisest kaob aga ajaga unustusse. Siiski on meie pärand kõik, mida tahame üles noppida ja oma tänapaevase tähelepanu valgusse tõsta. Mõistgi saab see nüüd asetatud omaaegsest mitmel moel väga erinevasse kultuurikonteksti ja tähendusvälja. Nii kohtub minu näitusel kohalik barbarikultuur punk-goth-metal subkultuuri mingi subjektiivse versiooniga.

Varesed ja kaarnad, need on kenad laululinnud.

Järgmised üritused

Meediakajastused