Pidulik kokkusaamine pereringis

On perekond väikelinnas. Ema, isa ja kaks tütart, üks neist noor täiskasvanu ja teine hilisteismeline. Ema (mängib Silja Miks) on nimetatud kohaliku volikogu poolt aasta ema kandidaadiks. Vanem tütar koos oma noormehe ja selle emaga on tulnud külla tähistama.

Isa mängiva Peeter Rästase sõnul võiks publikule laval nähtav meenutada igati neid tuttavlikke sündmusi, mis võivad vabalt toimuda Rakveres, Tapal või Väike-Maarjas. „Meil tõesti pole laval midagi paatikõigutavat, see on üks perekonna lugu. On pereliikmed oma väikeste erinevuste, rohkete kokkupuutepunktide, üksteise aitamissooviga ning suure ühtekuuluvustundega,“ räägib Rästas. Pereema kohta ütleb Rästas, et tegu on naisega, kes on harjunud kõike kontrolli all hoidma ja suunama. Pereisa on rohkem vooluga kaasa mineja, et säilitada kodurahu, kuid pole samas päris lükata-tõmmata kuju.

Tüki oluliseks tegelaseks on vanem tütar, keda mängib Grete Jürgenson. Lapseootel noor naine tahab mõtestada oma kohta senises ja tulevases peremudelis. Et mõista iseennast ja oma tundeid, mille seas on nii ülestõstvaid kui allakiskuvaid. Teda huvitavad olud, milles tema vanemad ja esivanemad elasid ning lapsi said, armastasid ja kurvastasid. Ta soovib leida sellest infoväljast seoseid nende hoiakutega, mida ta kohtab olevikus, mille seas on ka „vana hea“ loogika „nii-on-ju-alati-olnud“.

Rihitakse head tunnet

Naine on avastanud konstellatsiooniteraapia, millest ammutab vastuseid ja uusi küsimusi. See teraapia leiab, et peamine mõju inimese elule tuleneb tema suhetest oma vanemate, vanavanemate ja pereliikmetega. „Ta püüab mõista sündmuste jadasid, et vajadusel ja õiges kohas see jada, kett katkestada. Selleks, et minevikust tulenevate painetega rahu teha ja et tema laps võiks mõnest painest vaba(ma)na kasvada,“ selgitab Jürgenson oma tegelase soove.

Lavaloo pani kirja ja lavastas 28-aastane Karl Koppelmaa. „Karl on selle tüki kirjutanud väga hästi, teemad on puudutatud täpselt ja õrnalt, seal on väga palju sees. Samas ma ei oska isegi öelda, millest konkreetselt see tükk räägib,“ avaldab oma kõrvalpilgu Peeter Rästas.

Koppelmaa sõnul räägib uuslavastus, nagu teater pea alati, inimestevahelistest suhetest, nendega seotud hirmudest ja rõõmudest, ärevusest ja üllatusest. Samuti avaldub laval mingi paine, mis tekitab tegelastes ärevust. „See paine annab endast märku ehk kõige paremini elumuutvate sündmuste varjus. Kuidas sellest vabaneda, kes teaks? Aga märkamine on juba kindlasti suur asi,“ mõtiskleb lavastaja. Ta soovib ärgitada publikut lavastusega kaasa mõtlema, et teatrisaalis tekiks mõttelise dialoogi õhustik.

Rästase sõnul tuleb paine ja ärevusega kohtuvatel tegelastel nende tunnete rada sisemiselt läbi käia. Koppelmaa möönab, et see protsess pole kindlasti kõige mugavam, vähemalt esialgu. „Aga kõik elus vajab treenimist. Rihime sinnapoole, et pärast „Katk. Est.Uste.“ vaatamist oleks publikul hea tunne, et oleks mingi vabanemine. Või oleks midagi, mille üle edasi mõelda.“ Lavastaja usub, et keerukatest tunnetest rääkimine mõjub puhastavalt ning ja on elujaatav.

Lavaloo pealkirjale ja selle omapärasele kirjapildile ei tõtta Koppelmaa erilist tähendust omistama. „Võibolla on punktid pealkirja sisse sattunud juhuslikult,“ märgib ta. „Katk.Est.Used.“ on Koppelmaale esimene nii-öelda suure lava lavastus, kuna tema varasemad tükke on mängitud väiksematel lavadel ja saalides. Rakveres mängitakse lavastust teatri suure saalis.

Festivalikutse tõi lavastaja nimi

Niisiis toimus „Katk.Est. Uste.“ esietendus eile Draama festivalil. Üsna harukordseks teeb asjaloo see, et ei festivali kuraator Hedi-Liis Toome, ega festivali loomenõukogu liikmed pole lavastuse läbimänge näinud. Toome sõnul langes otsus „Katk.Est.Used.“ festivalile tuua tänu Koppelmaa varasemale tööle dramaturgi ja lavastajana.

„Koppelmaa esimene lavastus suurel laval tundus igal juhul põnev,“ ütles kuraator. Toome arvates võiks „Katk. Est.Used.“ olla ka vääriline eesti dramaturgia tutvustaja Läti ja Leedu teatriproffidele, kes tulevad Tartusse Balti Teatri Foorumile. Koppelmaa ise kommenteeris festivalikutset sõnadega: „See on väga tore“.
Rakvere Teatri lavastusi jõuab Draamale iga paari aasta tagant. Nii on seekordne ülesastumine festivalil Peeter Rästasele juba neljas kord. Grete Jürgenson on Draamal samuti üles astunud, küll mitte Rakvere Teatri esindajana ja seekordse võimaluse üle on tal väga hea meel. Rästas ütleb, et selline festival on kindlasti vajalik, kuna annab omamoodi ülevaate Eesti teatrimaastikust.

Üks häda on festivaliga aga ka, mis kipub olema ajas kestev. „Tahaks olla rohkem kohapeal, vaadata teisi etendusi ja teiste teatriinimestega suhelda, kuid aega selleks pole, sest teatrites on septembri algul kibekiire tööaeg,“ ütles näitleja. Festivali publiku kohta lausus Peeter Rästas, et see on alati teadlik ja see-tõttu alati hea.

KOMMENTAAR

Mitmekesisem vaade ühiskonnale

Teatriteadlane Katarina Tomps: „Draama festival on Rakveres toimuva Baltoscandali kõrval üks pikaaegsemaid teatrifestivale Eestis. Festival on olnud ja on siiani enesereflektsioon möödunud teatriaastast, tuues kokku lavastused, mis on olulised ja tähelepanuväärsed kas oma sisult, vormilt, näitlejameisterlikkuselt või muus osas.

Viimaste aastatega on Draama muutunud aina sotsiaalsemaks, pean silmas festivaliga kaasnevaid võimalusi nähtu üle diskuteerida ja arutleda. Festivali eesmärgiks ei ole ainuüksi pakkuda järjepanu suurepäraseid teatrielamusi, vaid näidata teatrikunsti ja -keele mitmekesisust kõnelemaks erinevatel elulistel ja ühiskondlikel teemadel.

Rakvere Teater on Draama festivalil korduvalt esindatud olnud, kuid esmakordselt toimub seal teatri sügishooaja uuslavastuse esietendus. Vaataja huvi on tõeliselt suur, sest kui lavastus on kutsutud festivaliprogrammi ilma, et see oleks esietendunud, peab kuraatori usaldus lavastuse vastu olema põhjendatud.

Kindlasti ei peaks ühegi Eesti teatri lavastuse kvaliteeti hindama pelgalt selle järgi, kas see on kutsutud Draamale, kuid võib meeles pidada, et sinna valitud lavastused on seal eesmärgipäraselt. „Kat. Est.Used.“ on Karl Koppelmaale juba teine lavastus, mis festivali programmi valitakse. Jääb ainult loota, et edukaid koostöösid erinevate külalislavastajate ja sealhulgas festivalikutseid tuleb Rakvere Teatrile veel ja veel.“

Tõnu Lilleorg
KUULUTAJA