Esietendus KATK.EST.USED.

Meie 82. hooaja teiseks esietenduseks on noore autori-lavastaja Karl Koppelmaa helge perekonnadraama „Katk.Est.Used.“, mis toob ühele lavale kokku vanemad ja nende lapsed, kes ise peagi lapsevanemateks saamas. Ühes Eesti väikelinnas toimuv on pilguheit sellele, miks on perekond oluline – isegi kui ollakse erineval arvamusel, vihastatakse ja lepitakse. Kui 20-ndates noored kunstiinimesed valmistuvad oma esimese lapse sünniks, paneb see neid vaatama ja arutlema selle üle, kuidas on enne neid elatud. Kuidas suunduda oma elus järgmisesse etappi, võttes kaasa vaid parima ja jättes kõrvale igale põlvkonnale omased traumad? Kus lõpeb mineviku taak ja algab isiklik vastutus omaenda elu eest? Kindel on aga see, et elu läheb edasi ka siis, kui kõik probleemid ei lahene.

„See ei ole klassikaline well-made-play või see struktuur, mida me Hollywoodi filmides näeme. Ta natuke ka võitleb selle vastu. See ei ole põhiline, kuid võitlus on selles, et see lavastus üritab elu tabada, aga elu ise on eklektiline. See on nagu ühe ebakorrapärase geomeetriaga eseme uurimine mitmest küljest. See ei ole kuubik, et ükskõik mis küljest vaatad, vaid nagu skulptuur või midagi sellist, et vaatamegi seda elu, või kui natuke kitsendada, siis pere loomise ja perekonna suhete küsimust. Seda vaadatakse mitme väga erineva nurga alt. Pöördlava meil siin ei ole, aga justkui see elu pöörleks seal. Mingil hetkel räägivad inimesed lugu nagu nad eluski räägivad, mingil hetkel on laval jälle mingisugune asi, mis meenutab teatristseeni,” kirjeldab lavastaja.

Lavastuses tehakse juttu konstellatsiooniteraapiast, Põhjasõjast ja katkust, kuid need on vaid ühed loo alateemad. Ka sõltuvushäiretest räägitakse palju – see on samuti osa suuremast skulptuurist, selgitab Koppelmaa. „Lisaks on konstellatsiooni kõrval, sellele täiesti vastukaaluks, isikliku vastutuse küsimus, mis on praeguses maailmas äärmiselt oluline, kogu sellele covid-ile ja vaktsineerimisele mõeldes”.

Lugu ja lavastus on Karl Koppelmaa autorilooming, kuid prototüüpideks ei ole siiski üks-ühele tema pere liikmed ja tuttavad. „Perest on mingid asjad ja nüansid, kõik kokku on segu inimestest. Aga vahepeal ma vaatan, et see või too koht on nagu minu elust täiesti,” muheleb Koppelmaa, lisades, et loo vormimise ajal kevadel, ei olnud tal isiklikus plaanis mõned olulised arengud veel nii ukse ees. „See lugu läheb päriselus veel edasi ja edasi,” lisab ta.

Rakvere Teatri esietendusel on avatud vana kooli fotonurk professionaalse fotograafiga perefoto jäädvustamiseks ning teatrikohvik pakub külastajatele koduste peotoitude erimenüüd.

Esietendus neljapäeval, 9. septembril kell 18 Vanemuise Teatris festivalil Draama, Rakvere esietendus 10. septembril kell 19 Rakvere Teatri suures saalis.
.