Ajurünnak

Süsimust komöödia

Tipp-proffidest ärikonsultantide tiim saab ülesande 90 minuti jooksul töötada välja salajane plaan inimkonna päästmiseks. Töö käigus hakkavad nad  järjest enam aduma, kuivõrd vähe nad selle plaani tegeliku olemuse ja eesmärkide kohta teavad. Püüd navigeerida vandenõuteooriate miiniväljal paneb kriitiliselt proovile meeskonnatöö ja viib vältimatu küsimuseni „kas meie kontrollime olukorda või kontrollitakse meid?“

* Näidend võitis 2014. aastal maineka Will Glickmani auhinna „täiusliku dramaturgia“ eest.

NB! Lavastuse tekstis käsitletakse tundlikke teemasid!

Esietendus 14. oktoobril 2022 Rakvere Teatri väikses saalis.

Etendus on ühes vaatuses.

Vabastava võimaluse naerda iseenda, aga eelkõige ikka ülemuste ja kolleegide üle pakub koosoleku mudel. Enese ületähtsustamine, olulise ja ebaolulise hägune piir tuleb väga tuttav ette, ka hoopis tavapärasema päevakorraga nõupidamistelt. See naer on terviseks, ei mingit kahtlust. 
(Pille-Riin Purje, teatrivaatleja)

“Ajurünnak” on kindel valik tänavuses teatrimaailmas. Olen kindel, et ükski vaataja ei kahetse seda teatrikülastust. “Ajurünnak” on kogemus, mis avardab vaataja mõttemaailma, on igati positiivne ja lõpuks jätab vastutuse oma eluliste otsuste eest ikkagi vaataja kaela.
(Kaja Kann, teatrikriitik)

Ajurünnak haarab endasse, paneb meid ümbritsevas kohati lausa paranoiliselt kahtlema ja tagantjärele hindama seda, mis on päriselt oluline ja et vähem on rohkem. Huumor oli kohati tumedam kui must ja see oli nii paganama hea. Satiiriline, põnev, mõtlemapanev ja haarav. 
(Lauri Räpp, copywriter ja kirjanik)

Ajurünnak on selline hoogne ja üha hoogsamaks muutuv teekond ning mitmeti tänapäevane, ütleks, et suisa "põnevusteater", aga see põnevus on ka mõnusalt lavastatud ja mängitud sinna koodi sisse, mitte ainult tekstis endas.
 (Danzumees, teatriblogija)

Ajurünnakut peaks vaatama need, kel ajakirjandust lugedes juhe aeg-ajalt kokku jookseb, keda naised oma saunajuttudega mõnikord pöördesse ajavad, kes tegelevad psühholoogilise sõja ja infooperatsioonidega, kes satuvad sõjauudistest paanikasse, keda on paelunud vandenõuteooriad, kes ei saa aru, kuidas sünnivad libauudised, kes ei usalda peavoolumeediat. No ja ka need, kes arvavad, et just nemad on kõige targemad. 
(Tiit Pruuli, maailmarändur ja ettevõtja)