MART RAUBA INTERVJUU Märten Matsuga, mängufilmist "Soo"

Märten Matsu: “Arvan, et “Soo” ekraniseering üllatab küll”

Märten Matsu on Rakvere teatris näidelnud nüüdseks viis aastat. Sauelt pärit noormehe on trupp hästi vastu võtnud, seda näitavad kaks parima meesnäitleja preemiat, mille vääriliseks kolleegid ta 2017. ja 2019. aastal tunnistasid.

Erinevalt nii mõnestki kolleegist ei ole Märten Matsul palju filmirolle ette näidata. Sel nädalal kinodesse jõudnud Oskar Lutsu teose ainetel valminud mängufilm “Soo” võib aga olla talle elavate piltide maailma lävepakk.

Kuidas talvitumine läinud on? Kas külmad ilmad ja kõrged hanged on miski, mida naudite või proovite kuidagiviisi lihtsalt üle elada?

Ma arvan, et talvitumine on mul päris mõnusalt läinud. Olen saanud seda talve parajalt kiruda ja parajalt nautida. Mulle meeldib palju käia looduses, ja kui seal ongi kõik sellise mõnusa paksu lumekihi all, on lausa lust metsas omi mõtteid mõlgutada. Samuti käin pea iga pühapäev Urmas Lennukiga talisuplemas. Kui õues on ilus ja karge ilm, siis talisuplus maagilises looduses garanteerib ühe toreda pühapäeva. Talisuplust soovitan tõesti kõigile. Kindlasti tundub see esialgu hirmutav, aga uskuge mind, tegelikult pole karta midagi.

Teisalt arvan, et ei räägi ainult enda eest, kui ütlen, et seda talve oleks palju toredam nautida, kui tänaval oleks, kus kõndida. Mina olen noor inimene ja sumpan kuidagi need hanged läbi, aga näen väga palju lapsevankriga emasid, vanainimesi ja teisi, kes peavad tohutult vaeva nägema, et kuidagi edasi liikuda. Arvan, et sellele probleemile tuleks tulevikus kordades rohkem keskenduda.

Neil päevil jõuab kinodesse uus mängufilm “Soo”, kus teiegi rolli teete. Neile küsimustele vastates pole te ise veel filmi näha jõudnud. Kas ootused on head või on sellisel puhul ka mingi ärevus või kartus lõpptulemuse suhtes?

Ärevus on päris suur. Mul on olnud enne seda ainult üks väike ja sõnatu roll filmis “Ema”. Seekord usaldati mulle natuke suurem ja isegi tekstiga roll. Kuna olen seda filmiasja nii vähe teinud, eks ma ikka olin natuke saamatu ka seal võtteplatsil. Ma ei suutnud kuidagi nii kiiresti kohaneda, ütleks, et arenemisruumi on kõvasti. Aga võttemeeskond oli väga toetav. Tänu ja tervitused neile!

Aga jah, selline heas mõttes ärevus on sees.

Ütlesite, et tegu on väikse rolliga, mis siiski loo seisukohalt väga oluline. Keda te seal mängite?

Minule usaldati Jannu roll. Ta on selline lihtne noor poiss, kes armastab üle kõige saladuslikku Metskassi, kelle kättesaamine tundub võimatu. Jannul on ka konkurente, hirmus “sookoll” Madjak ja noor kunstnik Toomas. Kuidas ebalev ja arg Jannu konkurentsi pakkuda suudab ja kui oluliselt Jannu loo seisukohalt kaarte suudab segada, seda peame kõik juba kinno vaatama minema.

Kui “Talve” kinodesse jõudis, kõlas ka arvamusi, et see kaldub liigse lihtsuse poole, lastes liugu “Kevade” kultuslikkuse sisse tambitud rajal. Justkui suurel ekraanil “Õnne 13”, kus kantakse vanaaegseid riideid, aga ikka midagi väga ei juhtu. Meeldib siiski paljudele, luues lihtsa ajastupildi ilma tõsisema kunstilise pingutuseta. Kas “Soo” ekraniseering suudab ka kriitikuid filmina üllatada?

Arvan, et “Soo” ekraniseering üllatab küll. Ma ­tean, et filmis on lummavad kaardid Eesti loodusest, juba see peaks hingele midagi juurde andma. Samuti on “Soo” väga ajastutruu. Ja kolmandaks lugu ise. Oskar Lutsu “Soo” pigem ei ole eestlaste seas üks populaarsemaid. Võrreldes teiste Lutsu teostega on see märksa süngem. Juba sellepärast soovitan seda vaatama minna.

Kas olete ise “Sood” lugenud? Kui palju film üldse raamatuga samas taktis astub?

Ma lugesin “Soo” läbi, väga põnev lugemine. “Soo” film ja raamat käivad peaaegu ühes taktis, väikeste erinevustega. Mis need erinevused on, seda ma öelda ei taha, sest muidu oleks see “spoilimine”.

Rääkige veidi, mis projektid käsil on.

Praegu on käsil Rakvere teatri uuslavastuse “Rosmersholmi” proovid, see esietendub 4. märtsil. Ja siis teen Jaune Kimmeli ja Rakvere teatri verivärske noore näitleja Rainer Elhiga omakeskis proove, aga kahjuks ei saa sellest praegu veel midagi rääkida, selle lavastuse saatus on lahtine.

Aga üldiselt ei ole kuidagi väga tihe aeg. Ma ei ütleks üldse praegu ära sellest, kui saaksin öelda, et mul on käed-jalad tööd täis.

Mäletan, et kunagi toimus Rakvere teatris teie muusikaline autoriõhtu, kus mängisite enda produtseeritud biite ja lugusid. Milline suhe on teil muusikaga olnud minevikus ja milline on see praegu?

Kusjuures ma ei ole teinud rohkem biite, kuigi tahaks. Mu tehnika ei jõua mu soovidele praegu järele.

Aga sellel autorikontserdil kõlas ka üks pala, mis läks korda nii mulle kui ka osale publikust. Sellest johtuvalt olen mõlgutanud mõtteid, et äkki peaks sellele loole tegema muusikavideo. Olen ka mõnede inimestega sel teemal arutanud ja tundub, et idee lähebki käiku, kui kõigil asjaosalistel kunagi selleks rohkem vaba aega tekib. On, mida oodata.

Aga üldiselt on see muusika tegemine rohkem mu enda lõbuks. See on ka selline omaette meditatsioon, loominguline möllamine. Kui kunagi peakski juhtuma, et sinna maailma uuesti sukeldun ja sealt midagi kaasa toon, siis võib isegi teha veel selliseid autorikontserdilaadseid tooteid.

Aga kui küsite, kas ma olen kunagi kuskil bändis olnud, siis ei. Selle jaoks olen ma natuke liiga ebamusikaalne.

Olete pärit hoopis Harjumaalt. Mille poolest on Rakveres parem kui mujal? Mis meil siit puudu on?

Rakvere on selline täpselt paraja suurusega linn, kõik on ilusti käe-jala juures. Mulle meeldib, kui ma saan igale poole jalutada, sest olen päris kõva jalutaja. Eks ma sõida autoga kah, aga üritan ikkagi võimalikult palju käia jala.

Mulle tundub, et Rakveres ei ole noortel väga midagi teha. Täitsa vabalt võib mind selles osas harida, sest äkki ma ise ei ole ennast asjadega piisavalt kurssi viinud.

Olete ka spordipoiss, millised on parimad tulemused või suurimad saavutused?

Oi, ma ise pean ennast tõesti väga kõvaks spordimeheks, kuigi tulemused seda ei kajasta. Mul on kolm sellist suuremat spordivõistlust, mida ma kunagi, ütleme siis lähiajal, tahaksin lõpetada. Nendeks on Ironmani triatlon, esialgu lühike distants, Väikse väina avaveeujumine ja maratoni jooksmine. Kui saan sellest nimekirjast sel aastal ühe asja maha kriipsutatud, olen väga rahul.

Olin väiksena tegelikult kõva ujumispoiss ja medalid näitavad, et midagi suutsin võita ka. Aga nüüd loen ma saavutuste hulka ka seda, kui võistluse lõpuni teen. Näiteks viimane saavutus oli Robert Salepi korraldatud Kadrina basseinitriatlon. Distantsilt tegelikult väike, aga selle lõpetamine nõudis ikka minult üleloomulikke pingutusi. See oli esimene triatlon, mille ma üldse elus läbinud olen. Kui nüüd “natuke” veel vormi timmida, siis võibki juba sirge seljaga Ironmanile minna. Ja muidugi on minu jaoks saavutus ka 1DayDecathloni läbimine. Kes ei tea, siis Ainar Sepnik korraldab juba kolmandat aastat sellise nimega võistlust, kus Lääne-Virumaaga seotud inimesed sooritavad ühe päeva jooksul kõik kümnevõistluse alad. Tavavõistlustel tehtaks need kümme ala läbi kahe päevaga, aga meie tahame millegipärast 30-kraadises kuumuses need ühe päevaga ära teha. Tegelikult on arusaadav, miks me seda teeme. See tunne päeva lõpus, kui kõik alad seljatatud – see on lihtsalt kirjeldamatu rõõm ja rahulolu.

Kuidas muuta sport enda jaoks piisavalt huvitavaks, et sellest saaks tervislik harjumus, mitte asi, mida peaks tegema, aga ei viitsi? On teil mõni salatrikk jagada?

Mina teen trenni hommikuti, üldjuhul umbes kella seitsme paiku alustan. Esiteks sellepärast, et hommikune trenn aitab mul päeva käima tõmmata. Teiseks ka sellepärast, et pärast hommikust trenni jääb mul piisavalt aega, et kiirustamata süüa ja tööle jõuda.

Alguses ongi vara ärkamine kõige raskem, aga see läheb ajaga ainult lihtsamaks. Lõpuks ei pea isegi äratust panema, kell 6 oled plaksti üleval.

Kes on see lavastaja või lavakaaslane, kellega te veel pole teinud, kuid väga-väga tahaks teha koostööd?

Oh, neid inimesi, kellega tahaks koostööd teha, on tegelikult väga palju. Värske juubilar Elmo Nüganen on olnud pikalt üks lavastaja, kellega mul oleks väga suur au koostööd teha. Saadan omalt poolt talle palju õnne ja tervist!

MART RAUBA
https://virumaateataja.postimees.ee/7456012/marten-matsu-arvan-et-soo-ekraniseering-ullatab-kull